5 põhjust, miks hingesugulase leidmine nii keeruline on

Tänapäeva inimene on aina läbematum. Ta tahab tulemusi ja kohe, ega oska nende saavutamist ehk teekonda paljudel juhtudel enam nautida. See kehtib nii tavaelus kui ka südameasjades.

Sellest hoolimata on populaarseks jäänud mõte, et inimene võib leida oma hingesugulase, kes teda õnnelikuks muudab, nii et teisi intiimsuhteid polegi enam tingimata vaja. Või mis ma räägin: „sellest hoolimata“. Kui tähtsad on ainult tulemus ja selle saavutamise kiirus, mitte teekond ja mida selle ajal õppida saab, on hingesugulase leidmine isegi tähtsam kui eales varem.

Mida rohkem elu näitab, et kõik on alati muutumises, seda enam naudime ideed, et asju on võimalik lõpetada ja tulemuste loorberipärjal igavesti peesitada. Hingesugulase leidmine on selles kontekstis nagu ülim saavutus – auhind. Staatusesümbol. Nüüd küll ei saa keegi enam kahelda, et sa oled olnud tubli ja väärtuslik!

Miskipärast on aga hingesugulase leidmine keeruline. Esmapilgul pea-täiuslikuna tunduv kaaslasel on alati omad miinused või puudujäägid, mis panevad ajapikku unustama, kui väga sa tema seltskonda kunagi nautisid. Ja nood puudujäägid mõtleme tihti ise välja. Sest me nõuame ajapikku ikka rohkem. Eriti teistelt inimestelt.

Kuidas siis ikkagi hingesugulast leida, kui see on ideaal, mis tasapisi aina eest liigub – nagu kilpkonn, mida Achilleus kuidagi kätte ei saa?

Siin on 5 põhjust, miks sa ikka otsid ja hingesugulast kuidagi ei leia:

Sa pole ikka õppinud ennast armastama. Kuidas sa peaksid leidma kellegi, kes on sinu vääriline, kui sa ise ennast sisimas ei hinda? Millise sõnumi sa maailmale välja saadad, kui annad välja kahtlusi ja konflikte, aga tahad vastu saada tingimusteta armastust?

Muidugi pole enda armastama õppimine kerge, aga sa võid vähemalt üritada. Loe tarku raamatuid. Üks, mis meile hiljuti silma on jäänud, on Kamal Ravikanti „Love Yourself Like Your Life Depends on It“. Eesti keeles seda pole välja antud, aga inglise keele oskajaid on eestimaalaste hulgas vist küll juba piisavalt.

Sa jäid kinnisidee juurde kinni, ega püüa seda enam leida. Parim viis hingesugulast leida on… vahest seda mitte otsida. Pealtnäha kummalisel kombel on seda väärtuslikku elukat kergem leida, kui üritad oma elu lihtsalt võimalikult täisväärtuslikult elada, selle asemel, et obsessiivselt ideaalsest kaaslasest mõelda ja rääkida, või Facebookis või netifoorumis kirjutada.

Mida siis teha? Lihtsalt ela. Ütle uutele ideedele ja võimalustele ja tutvustele „jah“, proovi uusi asju ja kogemusi, külasta uusi paiku. Avatud olek võimaldab midagi uut leida, nüri järjekindlusega samal rajal jooksmise asemel.

Eelmisest punktist lähtuvalt: uuri välja, mida sa tõeliselt tahad. Meil kõigil on palju arvamusi, mis meile meeldib ja mis mitte, mis on tähtis ja mis mitte, aga paljud veendumused eksisteerivad eelkõige ideetasandil.

Teisisõnu, sa ei tea, mida mingis olukorras teeksid või kes sulle meeldida võiks, kui ei anna olukorrale või inimesele võimalust.

Ära tee selliseid otsuseid päris esmamulje põhjal. Ja mis siis, kui teil pole näiteks sarnane muusika- või filmimaitse? Püsiväärtuste jagamine on alati tähtsam kui see, et teile mõlemale meeldib sushit süüa. Ja püsiväärtuste väljaselgitamine algab avatusest, uue proovimisest, mitte kindlale sissetallatud rajale truuks jäämisest.

Ära karda ebaõnnestumisi. Kes ütles, et sa pead sobivat kaaslast kohtama esimesel või teisel katsel? Võib-olla pead sa käima kümnel kohtingul, enne kui midagi maitsvat võrku jääb?

Kui sa kardad nii väga ebaõnnestumisi, et muutud aina kontrollitumaks ja ettevaatlikumaks, toob see vaevalt sulle palju häid kohtinguid ja tutvusi.
Eelnevast lähtuvalt: püsi positiivne. Kui sa juba eeldad, et midagi head juhtuda ei saa, siis täpselt nii juhtubki. Sinu üldine hoiak mõjutab paljuski seda, kuidas olukorrad välja mängivad ja inimesed sulle reageerivad. Keegi ei suuda alati rõõmsat meelt hoida, aga üritama peab.

Negatiivsel hoiakul on kaugeleulatuvad tagajärjed. Kui sa ei taha sisimas uskuda, et sulle midagi head osaks langeb, siis sa ei pruugi isegi märgata, kui see juhtub! Rääkimata suutlikkusest seda üldse vastu võtta.