5 nõuannet kohtingule (või üldse): väldi tüüpvigu, mida vestluse ajal tehakse!

Vestlemine. Pealtnäha on see lihtne, eks? Sina ütled midagi, tema ütleb midagi. Sina küsid, tema vastab. Kui aga viibid stressitekitavas olukorras, kus tahad kaaslase huvi hoida, on kerge komistada tüüpiliste vigade otsa, mida me kõik kipume vestluse ajal tegema.

Selline stressirikas olukord on tõenäoliselt kohting. Aga järgnevast on kindlasti kasu ka elus üldiselt.

Viga nr 1: oskamatus komplimentidega ümber käia.

Ehk täpsemalt: õpi komplimenti nii tegema kui ka vastu võtma. Sa ei taha ehk pugeda, aga ilma komplimentideta ka päris ei saa. Need on vestluse arendamiseks tõhusad abivahendid, sest panevad inimesi end paremini tundma. Ja neid on seltskondlikus situatsioonis enamasti kerge leida: meeldib kellegi riietus, soeng, naeratus, huvitav mõttetera või nali, vms.

Tõhusaid komplimente on kaht tüüpi. Esiteks paljude jaoks see raskem variant: ole aus ja ütle teisele, mis tema juures meeldib. Selline samm võib tunduda hirmutav, aga kui sa pulli tegema või ülepakutult käituma ei hakka, siis võib see „jää murda“ ja sind tema silmis meeldivamaks muuta.

Teine variant on mõneti lihtsam: küsi teiselt inimeselt nõu. Kui ta üldse vaevub sinuga rääkima, siis avaldab talle tõenäoliselt natuke muljet, et pead teda mingis asjas pädevaks, kuigi te isiklikult ei tunne.

Hiljutised uuringud on muide viidanud, et komplimentidega ei peagi kõvasti vaeva nägema. Paljudel juhtudel meeldivad need inimestele ka siis, kui ei tundu 100% siirad. Kiitus paneb end kohe veidi paremini tundma. Nii et võid vestlust juba komplimendiga alustada: astu ligi ja kiida lipsu, või küsi tema senise jutuga seoses nõu.

Okei, aga komplimendi vastuvõtmine?

See on isegi lihtsam kui komplimendi tegemine. Lihtsalt ütle sõbralikult „Aitäh“ ja liigu soovi korral edasi.

Siin on paljude jaoks probleem muidugi mitte sobiva vastuse leidmine, vaid sissejuurdunud veendumus, et sa polegi kiitmist väärt. Ebakindel isik eeldab tihti, et kiitja üritab kas petta või nalja teha.

Mõtle sellest nii: keegi märkas sinu juures midagi kiiduväärset ja julges seda ka öelda. Tunne enda üle natuke uhkust. Ja kui ei suuda uhkust tunda või heade sõnade siirust uskuda, ei pea neid samas vaidlustama või tagasi lükkama. Viisakam on lihtsalt tänada.

Viga nr 2: sa ei kuula

Hea vestleja on ka hea kuulaja, aga see ei tähenda lihtsalt vaikimist, kuni teine räägib. Eesmärk on vestlusest tõesti osa võtta. Seda saab näidata, kui kommenteerid varemöeldut, esitad lisaküsimusi, kordad mingit osa vms. Teisisõnu, ole aktiivne kuulaja.

Muidugi on raske olla tõesti aktiivne kuulaja, kui vestluse sisu või kaaslane kohe üldse ei huvita. Aga sel juhul pole sul käesolevat artiklit vaja ilmselt lugedagi, kuna see puudutab olukordi, kus sa tõesti tahaksid paremat muljet jätta. Kuidas sa üldse nii kaugele lugesid?

Viga nr 3: sa ei esita õigeid küsimusi

See on ilmselt lihtsaim trikk üldse, kuidas vesteldes muljet avaldada: esita palju küsimusi. See tekitab teistes paljudel juhtudel tunde, et oled hea vestluspartner, kuigi sa näed tegelikult minimaalselt vaeva.

Asi on selles, et igaühele meeldib tegelikult rääkida asjadest, mis talle tähtsad on, ja need seostuvad tavaliselt tema eluga. Nii et kõigile meeldib oma elust rääkida, sinu hooleks jääb vaid õigeid küsimusi esitada, et tal oleks mugav end avada.

Paar nippi veel neile, kes soovivad siiski rohkem vaeva näha. Ära jäta küsimuste vahele või teema arendamisse pikki pause, muidu teine jahtub maha. Ja väldi pealiskaudseid küsimusi, need tekitavad mulje, et sul on kindel programm, mida võõraga suhtlema hakates läbid.

Ära küsi näiteks, millist tööd ta teeb, vaid seda, mis on tema hobid. Sellele vastamine võib anda inimese kohta palju rohkem infot, mille põhjal juba uusi põnevaid küsimusi luua.

Üldse eelista avatud küsimusi, mitte selliseid, millele saab lihtsalt ja napilt vastata. Uuringud on näidanud, et inimesed on üldiselt viletsad küsimuste esitajad. Nii et kui sulle tundus eelnev tekst liiga „puust ja punaseks“ ettetegemisena, siis ilmselt oled üle keskmise hea vestleja!

Viga nr 4: püüad „endaks jääda“

Levinud nõuande kohaselt tasub teistega suheldes „endaks jääda“, eriti kohtingule minnes. See pole siiski alati parim taktika.

Tihtipeale on mõistlik hoopis natuke näidelda – ehk end parimast küljest näidata. See tekitab parema tunde nii sinus kui ka kaaslases. Ja kui enesekindlus kasvab, on juba kergem isiklikule sarmile rõhuda.

Sa ei pea näiteks kohe paljastama, kui ebakindel sa tavaliselt oled. Kasuta selle asemel enesekindlusele viitavat kehakeelt, alustades sellest, et ei rista keha ees käsi või jalgu. (Täpsemaid juhiseid leiad arvukatest artiklitest ja raamatutest, mida sellel teemal on avaldatud.) Või siis: keskendu vestluse ajal teemadele, mida tunned, mitte ära kurda, kuidas sa midagi ei tea.

Enda positiivses võtmes esitlemine annab kaaslastele tegelikult alateadlikul tasandil parema ülevaate su isiku kohta üldiselt. Vähemalt nii väidab ajakirjas Social Psychology & Personality Sciences ilmunud uuring (2011).

Viga nr 5: sa domineerid vestlust

Kellelegi ei meeldi, kui teine tervet vestlust domineerib ja juhib. Samas on üllatavalt raske märgata, kui seda parajasti ise teed. Sa võid end üldiselt isegi viletsaks vestlejaks pidada, aga närvis või elevil olles kõik kaaslased üle rääkida.

Enda pealesurumist aitavad vältida erinevad nipid, näiteks lemmikteemade vältimine, mis sind koheselt väga elevile ajaksid. Või siis jälgi, kas vestluspartner vaikib pikalt või püüab teemat vahetada, kui sa vahepeal vait jäid. Siis on tõenäoline, et muutusid liiga domineerivaks.

Oma lemmikteemade vältimine võib tunduda pealtnäha rumal, aga kui te alles tutvusite, oleks mõistlik teist mitte tohutu jutu- või infolaviini sisse uputada. Ta võib väsida ja sind tüütuks pidada.

Kokkuvõtteks. Pole tähtis, kas oled enda arust vilets või hea vestluskaaslane – kõigile kulub ära suhtlusoskusi veelgi edasi arendada. Siin toodud näpunäited võivad sellele tõhusalt kaasa aidata.