Armukadedus on vahel normaalne; loe, kuidas sellega toime tulla

Me oleme harjunud suhtuma armukadedusse valdavalt halva asjana, mis suhtesse ebavajalikke pingeid toob ja seda isegi rikkuda võib. Aga armukadedus võib vahel ja teatud koguses hoopiski positiivselt mõjuda.

Vaatleme neid juhtumeid. Äkki aitab see teinekord armukadedusega paremini toime tulla või vähemalt meenutada, et see on elu normaalne osa ja kui seda vahel tunned, ei ole sa kohe ilmtingimata nõme inimene, kes üritab probleeme tekitada.

Millistel juhtudes siis armukadedus normaalne on ja kuidas sellega toime tulla?

1) Keegi flirdib su partneriga või tema flirdib kellegi teisega
Flirtimine ei pruugi sisaldada seksuaalseid märke ja kehakeelt, aga kõrvalvaatajal on tavaliselt üsna kerge ära tunda, kui keegi näitab kellegi vastu erilist huvi üles.

Mida sellises olukorras teha? Ära jää seda pealt vaatama ja halbu tundeid endasse koguma, mille abil hiljem suhet mürgitada. Kui partnerile ligi aetakse, siis astu ligi ja võta vestlusest osa. Kui näitad partnerit puudutades välja, kellele ta “kuulub”, tõmbub ligitikkuja tihtipeale ise eemale.

Paremal juhul on ka partner huvitatud seltskonda värskendama või teemat vahetama. Halvemal juhul pead ootama, kuni olukord läbi saab ja partneriga sellest vestlema. Tee seda otse ja selgelt: “Ma tundsin armukadedust. Põhjustel x ja y.”

Igatahes on kirjeldatud olukordades normaalne armukadedust tunda ja kui suhe on üldiselt heal rajal, siis ei tekita sellest hiljem rääkimine ka teie vahele ülearuseid pingeid.

2) Armukadedus meenutab partneri häid külgi
Pikaajalises suhtes võib rutiini sattuda ja isegi unustada, mis sind partneri juures kunagi võlus ja mis on tema atraktiivsed omadused või küljed.

Seega võib olukord, mis sinus armukadedust tekitab, kasulikuks osutuda, sest tekitab tema suhtes uut tõmmet ja meenutab, et ta võib ka teistele ligitõmbav olla. Konkurentsielement aga muudab partneri sinu silmis taas ajutiselt väärtuslikumaks, mis on kokkuvõttes ju positiivne.

See, kui juhtub midagi, mis õpetab üksteist (taas) rohkem hindama, saab olla ainult hea asi. Võta seda nagu märguannet maailmalt, et oled partnerisse suhtunud liiga endastmõistevalt.

3) Keegi jääb ebatähtsale kohale
Vahel juhtub nii, et inimene keskendub tööle, õpingutele, hobidele või muudele asjadele nii suure innuga, et ei pööra enam partnerile või suhtele eriti tähelepanu.

Vahel on see paratamatu, nii et selle vastu ei peaks võitlema. Samas on normaalne ka see, et kõrvalejäetud partner võib hakata end halvasti tundma ja isegi ilmutama armukadedust selle vastu, mis kaaslase tema juurest eemale meelitas.

Sellises olukorras on mõistlik hüljatustundest või muudest üleskerkinud tunnetest kaaslasele märku anda, et võiksid ka tema vaatenurgaga tutvuda. Äkki oli näiteks uus hobi tema jaoks nii paeluv, et ta isegi ei taibanud, kuidas sa end tunda võid? Tihti eeldame, et teised näevad kõike meie moodi, ilma et midagi peaks selgitama.

Aga mõttelugejaid on meie seas ilmselt väga vähe, nii et partneriga rääkimine võib mõlema jaoks palju stressi ära hoida. Sinu jaoks, kuna sa lõpetad selle endasse kogumise. Tema jaoks, kuna sa ei purska seda mingil hetkel lihtsalt jõuliselt välja, kui enam koguda ei suuda.

Kõige neutraalsem viis probleem fookusse võtta on märkida oma rõõmu selle üle, et teisel on palju tähtsaid asju teha, aga lisada, et tunned ka kurbust, kui ei saa selle osa olla. Kui ta hoolib, siis ta ilmselt hakkab peagi mõtlema, kuidas sind rohkem oma ellu kaasata.

4) Partner pöörab teistele liiga palju tähelepanu

Leidub väga “avatud” paare, kes näiteks teiste inimestega magavad või avameelselt ütlevad, kui keegi teine meeldima hakkab. Enamik siiski niivõrd kõrge valulävega pole ja isegi eitavad, et on normaalne selliseid asju mainida, või siis eelistavad mitte kuulda ja asjatult tuju rikkuda.

Ajutiselt kellestki võõrast mõelda või unistada on väga levinud ja inimlik, mistõttu selle vastu pole mõtet otseselt võidelda. Küll aga tekitab ebameeldivus- ja ohutunnet see, kui partner pidevalt teisi esile tõstab ja/või neile palju tähelepanu pöörab.

Näiteks selgub, et partneril on eksiga või sõbraga endiselt väga soojad ja lähedased suhted. Või siis ta paistab kogu aeg “jahirežiimis” olevat, isegi sinuga koos olles..

Sellises olukorras on kerge ja täiesti normaalne hakata armukadedust tundma. Ja asi mõistlikult lahendada on lihtne: räägi partneriga, mis sulle stressi tekitab.

Tema reaktsioonidest ja kehakeelest on koheselt ja selgelt näha, kas sa lähed talle nii palju korda nagu peaks, või on sinust kujunenud tema jaoks tüütu segaja, mis takistab tal elamast nii nagu ta sisimas tahab.

Võimalikud paljastused võivad siin muidugi ebameeldivad olla, aga parem ikka tõde teada kui teadmatuses vaevelda. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus, eks?