Me polnudki ju koos… aga südame murdsid mul küll

Mõtisklus ...

Meil oli telefoni teel pidevalt tihe sõnumivahetus, vahel kohe nii pikalt, et aku ähvardas juba enne õhtut tühjaks saada. Me flirtisime nii palju, et mõned meie ühised tuttavad salaja minult küsisid, et kas me oleme juba ametlikult paar või ei…

Me veetsime palju aega koos ja sinust sai üks mu lähedasemaid usaldusisikuid. Ma oleksin sinust puudust tundnud ka siis, kui sa poleks mulle füüsiliselt atraktiivne tundunud.

Sa läksid mulle korda. Sa olid tähtis osa mu elust.

Ma pean endale meenutama, et me polnudki ju koos, sest tunne oli küll selline. Selline tunne nagu sa oleksid mulle midagi tähtsat tõotanud, kuigi seda kunagi välja ei öelnud.

See on muidugi oma viga, et igasuguseid asju eeldan. Näiteks seda, et sa tahtsid tõsist suhet ja olid minust huvitatud ja su tunded olid minu vastu sama tugevad kui vastupidi. Nii et ma ei saa sind päris eksiks nimetada… aga mu süda on su lahkumise tõttu siiski puruks.

Olen olulisi juppe meie telefonivestlustest piltide kujul alles hoidnud, sind korduvalt oma päevikus maininud, sinust üsna palju pilte alles jätnud. Kui Facebookis või Instagramis otsinguaknasse lähen, siis pakutakse sinu nime kohe esimeste hulgas.

Ma tean, ma peaksin sinust lahti laskma… aga sa oled ainuke inimene, kellest olen pika aja jooksul tõsiselt ja sügavalt hoolinud. Kui teineteisest eemal viibisime, siis kujutlesin, et mida sa ütled, kui taas näeme. Ootasin pidevalt järgmist võimalust sinuga vestlust alustada.

Sa tekitasid minus tunde, et ma olen tõesti elus ja elul on tähendus.

Ilma sinuta on justkui tükk minust kadunud. Selline oluline tükk, mis aitas mul elu nautida ja saatis liblikad kõhtu lendlema. Ma tunnen endiselt, et elu on okei, aga mu rõõm on siiski natuke sunnitud. Naeratused pole enam nii ehtsad.

Me polnud ametlikult koos, aga ma olen läbinud kõik lahkuminekuprotsessi vaimsed etapid šokist leppimiseni. Ja tunne on ikka, et olime justkui aastaid koos, sest valu on endine. Valu teeb mõte, et see üks, kelle puhul uskusin, et ta pidama jääb, pidas paremaks mujale edasi seiklema minna. Et need tähtsad momendid meie vahel olid mulle tähtsamad kui sulle.

Sa ilmselt ei oska end lahkumise tõttu isegi halvasti tunda. Vaevalt sa suudad selle peale tulla, kui väga su lahkumine haiget tegi.

Aga minu jaoks polnud ametliku suhte silti vajagi, sest see tundus väga tõeline. Sa meeldisid mulle, ma sattusin sinust sõltuvusse. Ma vist isegi armastasin sind salaja, julgemata endale või sulle seda otse välja öelda.

Ma kaotasin rohkem kui sõbra või partneri. Ma kaotasin tuleviku, mida uskusin meid jagavat…