Miks „õige kaaslase" leidmine tundub vahel nii raske?

Kärsitus on saanud meie aja märgiks. Tahame tulemusi kohe ega oska sageli enam nautida teekonda, mis nendeni viib. See kehtib nii igapäevaelus kui ka südameasjades.

Samas usuvad paljud meist endiselt, et kuskil ootab see üks ja õige inimene – hingesugulane, kellega koos justkui kõik paika loksub. Ja kui loeb ainult tulemus ning selle saavutamise kiirus, muutub sellise inimese leidmine veelgi olulisemaks kui varem.

Mida rohkem elu meile näitab, et kõik on pidevas muutumises, seda enam igatseme midagi püsivat. Õige kaaslase leidmine tundub selles valguses justkui suur saavutus – auhind, kinnitus ja omamoodi staatusesümbol korraga. Nagu oleks käes tõend, et oled olnud tubli, väärtuslik ja valmis.

Ometi pole täiusliku kaaslase leidmine lihtne. Isegi esmapilgul peaaegu täiuslikul inimesel on omad kohad, mis ajapikku silma hakkavad – või millele me ise tähenduse anname. Sageli ei peitu asi ainult teises inimeses, vaid ka selles, et meie enda ootused kasvavad aja jooksul suuremaks. Eriti siis, kui otsime teiselt väga palju.

Kuidas siis ikkagi seda õiget kaaslast leida, kui ideaal näib kogu aeg eest ära libisevat – nagu kilpkonn, keda Achilleus kuidagi kätte ei saa?

Leidsime viis levinud põhjust, miks sa võib-olla ikka veel otsid, aga teda pole veel kohanud.

Sa pole veel õppinud ennast piisavalt armastama.

Kellegi enda väärilise leidmine on keerulisem, kui sa ise ennast päriselt ei hinda. Sest millise sõnumi sa maailmale saadad, kui ootad tingimusteta armastust, kuid kannad endas kahtlusi ja sisemist pinget?

Enda armastama õppimine ei ole lihtne, kuid see on võimalik. Vahel aitab juba sellest, kui võtta hetk ja mõelda läbi, kes sa oled, mida sa tegelikult tahad ja kas oled selleks ka sisemiselt valmis. Sageli tuleb õige inimene siis, kui oled iseendaga rohkem rahu teinud.

Sa oled kinni jäänud kinnisideesse ega otsi enam päriselt.

Vahel on parim viis õiget kaaslast leida hoopis see, et lõpetada tema obsessiivne otsimine. Kõlab kummaliselt, kuid väärtuslikke kohtumisi on tihti lihtsam märgata siis, kui elad oma elu täisväärtuslikult, mitte ei keerle ainult ideaalse kaaslase mõtte ümber.

Mida siis teha? Lihtsalt ela. Ütle uutele ideedele, võimalustele ja tutvustele „jah". Proovi uusi asju, külasta uusi paiku, mine reisile, muuda soengut, osta need punased kingad või tee midagi, mida sa pole ammu teinud. Avatus loob rohkem võimalusi kui sundus ja kramplik järjekindlus.

Ka tutvumissaitidel tasub aeg-ajalt oma senine tegevus üle vaadata. Vajadusel alusta värskelt: loo uus konto, kasuta uuemaid fotosid, kirjuta profiil enda kohta ausamalt ja konkreetsemalt ning proovi vajadusel ka teistsugust suhtlusstiili.

Sa ei ole endale päriselt selgeks mõelnud, mida sa tahad.

Meil kõigil on hulk arvamusi selle kohta, mis meeldib ja mis mitte. Kuid paljud neist veendumustest eksisteerivad alles ideetasandil.

Teisisõnu: sa ei pruugi teada, milline inimene sulle päriselt sobib, enne kui oled andnud päris elule võimaluse seda näidata. Ära tee lõplikke otsuseid ainult esmamulje põhjal. See, et teil pole sama muusikamaitset või ühiseid lemmikfilme, ei tähenda veel, et te kokku ei sobiks.

Püsivad väärtused on sageli olulisemad kui see, kas teile mõlemale maitseb sushi. Ja nende väärtuste mõistmine sünnib avatuse ja kogemuse kaudu, mitte kindlalt sissetallatud rajal püsides.

Sa kardad ebaõnnestumisi liiga palju.

Kes ütles, et sobiv kaaslane peab olema leitud esimese või teise katsega? Võib-olla tuleb enne käia mitmel kohtingul, enne kui keegi päriselt kõnetab. Võib-olla tuleb sirvida kümneid või isegi sadu tutvumisprofiile, enne kui õige kontakt tekib.

Hea kaaslase leidmine võib võtta aega. Ja see on täiesti normaalne – eriti täiskasvanueas, kus elu on juba oma kuju võtnud ja ootused selgemad. Oluline on, et sa ei loobuks lihtsalt sellepärast, et kõik ei lähe kohe täiuslikult. Kui kardad ebaõnnestumist nii väga, et muutud üha kontrollitumaks ja ettevaatlikumaks, võivad head kohtumised hoopis tulemata jääda.

Sa ei usu enam, et midagi head võib juhtuda.

Kui eeldad juba ette, et midagi head ei saagi juhtuda, siis üsna sageli ei märkagi sa enam võimalusi, mis tegelikult sinu teele tulevad. Sinu hoiak mõjutab seda, kuidas sa inimesi vastu võtad, kuidas suhtled ja kui avatud sa üldse oled.

Keegi ei suuda olla kogu aeg rõõmus, ja seda polegi vaja. Kuid pisut positiivsem hoiak aitab näha võimalusi seal, kus muidu paistaksid vaid riskid. Ära kustuta oma võimalusi juba eos ainult sellepärast, et varasemad kogemused pole olnud kerged. Elu muutub. Ja sina võid koos sellega muutuda, kui annad endale selleks võimaluse.