Miks on nii raske öelda „ma armastan sind”? 

Ma armastan sind”. Kolm väikest sõna, aga mõnele jäävad kurku kinni ega tulegi sealt välja enne, kui on hilja (kui üldse). Miks sellist asja on nii raske öelda? 

Sisimas tahab selliseid sõnu kuulda igaüks – ja mitte ainult kuulda, vaid ka tunda, et keegi tõesti toetab ja aktsepteerib teda kõikidest tema puudujääkidest hoolimata. Nii et armastuse kinnitamine sõnadega võib olla üldse üks suurimaid kinke, mida saad teisele anda. Eriti siis, kui need pole tühjad sõnad, vaid tõesti nii tunned.

Levinud põhjus, miks armastust sõnadega ei väljendata, on ebakindlus – hirm saada tagasi lükatud. Sellise asja väljaütlemine peaks olema tõelise intiimsuse ja haavatavuse näitamine teisele inimesele, aga alati jääb võimalus, et ta ei hinda seda, ei saa samaga vastata või reageerib ootamatul viisil, mis ilusa asja justkui ära määrib.

Olenemata teise reaktsioonist oleks aga hea, kui me ei kardaks öelda „armastan sind”, kui see tunne tekib. Sest väljendades armastust teise olendi vastu saame ühtlasi kinnitust, et oleme võimelised armastama ja seda välja näitama, ja jõudu seda teha. Võime armastada on nagu taim, see ei teki ega kasva ise. Pane see kasvama, kanna selle eest hoolt ja see kasvab.

Käitumispsühholoog ja Demartini instituudi asutaja Dr John Demartini kommenteerib teemat järgnevalt. Ta küsib paljudelt oma klientidelt, et mida nad teeksid, kui avastaksid, et neil on jäänud veel vaid 24 tundi elada. Tihti, kuigi mitte alati, vastavad inimesed, et veedaksid oma viimased tunnid, öeldes lähedastele „armastan sind” ja neid kõige hea eest tänades.

„Ma armastan sind” on fraas, mis omab tähtsust igas suhtes, olgu romantilises või mitte. See on lihtne ja võimas viis väljendada oma sügavaimat tänutunnet teise vastu. Mis veelgi enam, vajadus seda väljendada elab sügavamas meis igaühes, sügavamal tasandil, kui sõnadega kirjeldada oskame. 

Iga inimene on spirituaalne olend oma täpsetele uskumustele ja maailmavaatele vaatamata ja armastuse väljendamine võimaldab tal oma spirituaalsusega kasvõi põgusalt kontakti astuda. Ilma seda väljendusviisi endas avamata muutub iga tegevus lõpuks igavaks ja elutuks. Samas miski pole aga igav ja elutu, kui suudad sellesse armastavalt suhtuda. Vanarahvas ütleks vist, et kõik, mis on südamega tehtud, on hästi tehtud.

Armastust saab väljendada muidugi ka ilma sõnadeta. Kui see on ehtne, on see ka tajutav. Nt toetad teist inimest raskel hetkel, teed läbimõeldud väärtusliku kingituse (mis ei pea muidugi kulukas olema), tänad teda kõige eest, mis ta su ellu toonud on, jne.

Kuna käesoleva artikli lugemine üksi sind armastuse väljendamise pelgusest vabaks ei tee, siis soovitab dr Demartini ka kindlaid väljakutseid, mida endale seada.

* kirjuta välja 10 plussi, mida „armastan sind” ütlemine annaks, ja 10 miinust. Kui selgub, et leiad rohkem plusse, või plussid kaaluvad miinused üles, on sul juba teatav psühholoogiline tugi selja taga, et oma tunded sõnadesse panna

* kirjuta lahti kõik võimalikud tagajärjed, mida armastuse sõnaline väljendamine sinu ja teise inimese vahel tuua võib, ja kujutle, et mida sul oleks sellest võita või õppida

* kirjuta lahti kõik võimalikud plussid, mida talle su armastusest kuulmine tuua võib, ja kõik võimalikud miinused. Kui plusse on rohkem, siis see võib ütlemist kergendada

Lõpuks võime ainult nentida, et kui armastus kastad, siis see puhkeb õitsele. Kui hoiad seda enda sees peidus ilma väljendamata, siis see närtsib ja kuhtub. Armastus on nagu sinu hinge lihas: kui seda ei kasuta, tõmbub see kokku ja muutub nõrgemaks, kui tingimata olema peaks.