Amoremi tutvus- ja suhteblogi

Kaaslasega koos

Huvitav idee pimekohtinguks: vali partner lõhna põhjal

Paljud meist on kuulnud, kuidas nii inimesed kui ka teised loomad valivad partnereid lõhna põhjal, mis on meeldimise tekkimisel üks oluline tegur.

Kuidas seda aga teadlikult kasutada, et kohtinguelus uusi asju proovida ja sinna seega natuke vaheldust tuua? Seda annab tõhusalt rakendada eelkõige ilmselt pimekohtingu vormis, et keegi ei jõuaks välimuse põhjal juba kellelegi mingeid hinnanguid anda.

Tundub, et sarnasele tõdemusele on jõudnud ka ameeriklased, sest USA-s New Yorgis alustas tegevust pimekohtingu-põhine teenus Smell Dating (eesti keeles ehk Armastus Esimesest Nuusutamisest?).

Osaliselt kunstiprojektina mõeldud teenus lubab inimestele sobivaid partnereid just nimelt lõhna põhjal. Pilootprojekt nägi välja nii: kõigepealt värvati sada osalejat, kellel kästi kolm päeva mitte põhjalikult pesta ega kaenlaalust deodoranti või lõhnapulka kasutada ning kogu aeg sama T-särki kanda.

Smell Datingi tiim lõikas kokkukogutud särgid ribadeks ja panid ribad suvaliselt läbisegi kümnestesse pakkidesse. Pakid saadeti sajale osalejale laiali, kellel tekkis võimalus tundmatuid inimesi lõhna põhjal hinnata. Kui kaks osalejat üksteise lõhna meeldivaks hindasid, tekkisid “paarid” (match) nagu näiteks Tinderis.

Iga osaleja pidi maksma 25 dollarit ning talle ei öeldud, kui vanade, kummast soost ja millise seksuaalse sättuusega inimeste särgiribasid nad nuuskisid. Idee oli lihtne: lõhn kas meeldib või ei – tõmme on olemas või ei; pole vaja partneri leidmise protsessi väliste teguritega segasemaks ajada.

Smell Dating töötleb praegu esimeselt sajalt osalejalt kogutud andmeid, aga neil on plaanis teenust edaspidi jätkata.

Ilmselt töötab asi paremini, kui osaleja asub New Yorgis või selle läheduses, aga kes soovib, see proovib!

Sarnaseid partneri leidmise eksperimente on korraldatud muidugi ka mujal, näiteks Inglismaal peoseeria “Pheromone Parties” nime all. (Feromoonid ongi need bioaktiivsed ained, mis panevad inimesi ja muid loomariigi esindajaid kaaslasi ligi tõmbama, et sugu teha või muul sarnasel eesmärgil, nagu teadlased ütlevad.)

Järgneva feromoonipeo kirjeldus on laenatud niisiis Inglismaalt Londonist, aga seda saab igal pool kergesti järele teha, kui huvilisi leidub. (Lähemalt uurige http://www.pheromoneparties.com või https://www.facebook.com/PheromoneParties?fref=ts).

See käib nii. Peokülalised toovad kaasa oma kinnisesse kilekotti pakitud t-särgi, mida nad on kolmel eelneval ööl magades kandnud. Mehed saavad oma kotile külge sinise kleebise, naised roosa. Iga kott saab numbri; igaüks tohib teada ainult oma numbrit.

Kilekotid jäävad peo ajaks lauale ja igaüks võib sobival hetkel nende sisu nuuskida. Kui lõhn meeldib, võib pilti teha, kus nuusutaja kindla numbriga kotti käes hoiab. Digipildid jooksevad prožektori abil peo vältel ka peokoha seintel.

Kui külastaja näeb, et keegi on tema lõhna heaks kiitnud, tasub pildilolija üles otsida ja juttu teha. Peo korraldajad loovad hiljem ka Facebooki-albumi, kus inimesed ja lõhnad on kokku viidud. Nii et kui keegi meeldis ja peol ei trehvanud, võid uuesti õnne proovida.

On sellistest nippidest sobiva partneri leidmisel rohkem või vähem kasu kui tavalistel vallaliste pidudel või kohtinguäppe ja -teenuseid kasutades? Korraldage ise pidu ja uurige välja!