Mida see tähendab, kui ta pole „planeerija tüüp“

Üks tähtsamaid nõuandeid suhetevallas on mitte üldistada. See meeldib meile nii väga, et sellest saab ruttu harjumus ja edaspidi otsime oma vaadetele kinnitusi juba oma üldistustest lähtuvalt. Siis hakkame omakorda teatud tüüpi kogemusi juba ise ligi meelitama, mis muudab üldistamise tulevikus isegi veel kergemaks – nõiaring, millest on raske väljuda.

Ei, kõik mehed, naised või oma sugu muul viisil määratlevad isikud pole sellised nagu sa oled harjunud arvama. Kõik ei peta, kuigi sind on petetud. Kõik pole ohmud, kõik ei mängi tobedaid mänge jne. Ainuke üldistus, mida tasub uskuda, koosneb kolmest sõnast: mitte alati nii.

Inimestele tasub läheneda ilma eeldusteta, küll aga tasub kahtlustavaks muutuda kindlate mustrite puhul, mis nende puhul kordub. See artikkel keskendub ühele, mille nimi võiks olla „ma pole planeerija tüüp“.

Kui su partner ei taha kunagi plaane teha – ning tõenäoliselt eelistab, et kohtute alati tema reeglite järgi ja temale sobival ajas ja kohas –, siis kannab see hoiak peidetud sõnumit. Sõnum on: „Ma ei taha midagi kindlalt paika panna, sest ma ootan endiselt, et äkki leian midagi paremat.“ Ta võib isegi sinust isegi omal moel hoolida, kuid ainult siis, kui talle mugav on.

Ma pole kunagi kohanud inimest, kes on kellestki tõeliselt sisse võetud ja ütleb endale: „Ah, jätan kõik saatuse hooleks ega tee omalt poolt midagi.“ Kui keegi nii teeb, siis on tal lähedusega suuri probleeme ning ta tõenäoliselt isegi ei lase kedagi vaimses mõttes piisavalt lähedale, et võiks temast tõsiselt huvituma hakata.

On muidugi inimesi, kes on teistega võrreldes spontaansed ja elavad täielikult hetkes. Aga see vaimustav omadus ei röövi talt veel pühendumisvõimet. Spontaansus ja pühendumisvõime ei välista teineteist ning võivad vabalt eksisteerida samas isikus korraga.

Spontaanne tüüp ei ütle meeldivale inimesele, et ei saa laupäeva hommiku asjus kokku leppida ja jätame kõik täiesti lahtiseks, sest ta ei tea, mida elu tuua võib. Ta ütleb, et „aga lähme nüüd kohe, praegu oleme ju mõlemad vabad“ või „laupäev on veel lahtine, aga ma helistan sulle homme või ülehomme“ või lepib laupäeva suhtes üldisel tasandil kokku, aga helistab ammu enne seda, et spontaanselt kohtuda.

Otsad jätab täiesti lahti ainult selline, kes ei taha sulle pühenduda, olgu siis oma võimetuse tõttu teisele pühenduda või siis sa ei huvita teda piisavalt.

Mõne elu on sündmusi ja kohustusi muidugi paksult täis topitud, aga kes ikka tahab, see leiab võimalusi, et meeldiva inimesega kokku saada.

Pühendumine on valik. Inimene teab sisimas alati, mis talle tähtis on. Kui sinuga kohtumiseks sobiva aja leidmine osutub liiga raskeks, siis see viitab sellele, kas sa oled tema jaoks piisavalt tähtis või ei.

Eriti ilmekas on olukord, kui „mitte planeerija tüüp“ jätab otsad lahtiseks, aga saab täiesti hakkama muu ürituse planeerimise ja sellega arvestamisega, näiteks sõprade ja tuttavate seltsis.

Konkreetsete plaanide tegemine märgib teisest huvitatud olemist, olgu siis sõbra või südametasandil. See ütleb: „ma võiksin teha mida iganes, aga ma otsustan sel kindlal kokkulepitud ajal just sinuga koos olla“. Kui ta ei taha midagi planeerida, siis see näitab, et oled talle lihtsalt valik ja isegi mitte kuigi põnev valik. See ütleb: „me saame kokku ainult siis, kui mulle pähe tuleb ja see on mulle parajasti väga mugav“.

Igaüks meist väärib kaaslasi, kes tahavad meie jaoks aega leida.